Giorgio La Pira oli päritolult sitsiillane, kolis ta Firenzesse õigusteadust õppima ja sai 1933. aastal Firenze ülikooli rooma õiguse professoriks. 1927. aastal oli ta juba liitunud Jutlustajate Ordu ilmaliku haruga. Ta ühendas lihtsa ja vaga elu San Marco toas muljetavaldava heategevuse innuga. Teiste abiga asutas ta 1933. aastal tänini eksisteeriva vaeste laua, kaasnes Dominikaani perioodika ilmumisega ja asutas 1943. aastal üliõpilasrühma, kuhu meelitas palju inimesi, kes mängisid sõjajärgses Itaalias olulist rolli. Olles näinud sõja katastroofe, alustas ta 1946. aastal poliitilist karjääri ja valitakse Democratia Christiana liikmena Itaalia parlamenti. Ta osales Itaalia uue põhiseaduse kirjutamises. Lisaks volitustele Itaalia valitsuses oli ta kümme aastat Firenze linnapea. Ta kasutas oma positsiooni rahu nimel ja püüdis külma sõja ajal ületada tõkkeid, korraldades linnapeade kohtumisi ning külastades raudse eesriide taga ja Vahemere äärseid linnu.. Ta oli seotud Vietnami sõdivate rühmituste vahelise tehingu katkestamisega.

Bibliograafia: Alessandro Cortesi OP, Marco Pietro Giovannoni & Pietro Domenico Giovannoni La Pira: Vangelo e impegno politico, Firenze 2021. (Saadaval ka saksa keeles: Giorgio La Pira, Evangelium und politisches Engagement, 'Dominikanische im. 2022)