Franz Horten kasvas katoliiklikus peres ja õppis inglise ning prantsuse keelt mitmes Euroopa ülikoolis ja omandas doktorikraadi Bonnis.
1909. aastal liitus ta Jutlustajate Orduga, võttes nimeks Titus Maria. Pärast  seda, kui ta Roomas preestriks pühitseti, teenis ta Düsseldorfi kloostris haavatud sõdurite eest hoolitsedes., kuna klooster oli Esimese maailmasõja ajal muudetud sõjaväehaiglaks.

Hiljem õpetas ta võõrkeeli Vechta dominiiklaste koolis ja 1923. aastal sai temast Albertus Magnuse kirjastuse direktor. Kui natsirežiim Saksamaal võimu kindlustas, sattus kirjastus tagakiusamise alla. Titus Maria Horten arreteeriti 1935. aastal ja suri aasta hiljem vangistuses ilmselt alatoitluse ja isolatsiooni tõttu.

Pärast surma toodi Titus Horteni säilmed Vechta dominiiklaste kooli kabelisse. Tänaseks on käimas tema õndsakskuulutamise protsess.

Bibliograafia:

Ulrich Schulte (Hrsg.): P. Titus Horten OP. Ein Ordensmann Dritten Reichis. (Domininikanische Quellen und Zeugnisse, bänd 12). St Benno Verlag, Leipzig 2008;

Ludger Fortmann: Pater Titus Horten (1882-1936). Herder, Freiburg 2015.