Juan Macias oli kolmkümmend neli aastat vana, kui ta 1619. aastal koos ühe teise ärimehega Ameerikasse suundus. Pärast reisimist Colombias ja Ecuadoris jõuab ta Limasse, kus ta otsustas liituda  Jutlustajate orduga Püha Maarja Magdaleena kloostri ilmikvennana. Kakskümmend kaks aastat töötas ta kloostri portjeena. Inspireerituna oma sõbrast Saint Martin de Porresist hakkas ta aitama vaeseid, kõndises eesliga mööda Lima tänavaid, et vaestele leiba koguda.

Tema pühakuks kuulutamiseni viinud ime peegeldab tema pühendumust vaeste heaks. 1949. aastal, pärast Hispaania kodusõja lõppu, tabas riiki vaesus. Lõuna-Portugali-Hispaania piiril Olivenzas oli koguduse supiköögi kokal otsas toit, mida vaestele jagada. Ta kutsus  Juan Maciase, kes sündis temaga samas külas ja tema eestpalve tõttu paljunes riis ilma selgitusteta.