7-aastaselt otsustas Agnès Galand pühendada oma elu Le Puy-en-Velay Jumalaemale. Selle tõotuse meeldetuletuseks võttis ta oma isa töökojas keti ja kandis seda ümber vöö. Kui Agnès otsustas 21-aastaselt liituda äsja püstitatud Langeaci dominiiklaste kloostriga, lõpetas ta keti kandmise, kuna tema usutõotused asendasid selle. Tema vagadus ja ligimesearmastus avaldasid muljet õdedele, kes valisid ta oma preessiks, ning ta täitis selle ülesande suure leebusega. Vahepeal abistas ta sünnitamas naisi – oskus, mille poolest ta oli kuulus.

Aastal 1631 sai ta Jumalaemalt nägemuse, milles palus tal palvetada lähedal asuva Pébraci kloostri abti eest, keda ta ei tundnud. Kaks aastat hiljem ilmus Sulpiciansi asutaja Jean-Jacques Olier õde Agnèsile. Mõlemad läksid kohtuma. Agnès suri paar kuud hiljem, kuid Langeaci õed palvetavad tänaseni Sulpicianide kongregatsiooni liikmete eest.

Pärast Agnèsi surma jätkasid usklikud tema eestpalvete palumist raskete raseduste korral, hoides käes Agnèsi ketti. 1952. aastal tulid vanemad, kellele arst oli öelnud, et nende lapse peatne sünd seab ohtu ema ja beebi elud, Langeaci kloostrisse, et palvetada Agnèsi eestpalve eest, hoides käes tema ketti. Sünnitus toimus probleemideta. Seda tunnistati imeks ja see avas tee tema õndsaks kuulutamiseni 1994. aastal.

Vitraažil figureerib atribuudina Õndsa Agnese kett.