MEIE TEGEVUSEST

Kes on dominiiklased?

Sellele küsimusele ei saa vastata ühe-kahe lausega, sest Jutlustajate Ordu koosneb väga erinevatest inimestest: vanadest ja noortest, pühitsetutest ja mittepühitsetutest, vallalistest ja abielus olevatest, erinevat haridust ja ka erinevat religioosset harjumust omavatest naistest ja meestest. Dominiiklaste vaimsuse mõistmise võtmesõnaks on mitmekesisus.

Kuid juba üle 800 aasta ühendab meid see, et me kõnnime Püha Dominicuse jälgedes. See tähendab, et me oleme kristlased, kes on end sidunud dominiiklaste orduga andes tõotuse täita ordu seadusi ning reegleid. See lubadus nõuab elult teatud rütmi ja pühendumist. Me suuname oma elu Jumala poole ja teeme kõik endast oleneva, et erineval moel kuulutada evangeeliumi ehk Jeesuse Kristuse rõõmusõnumit. Meil on ühine kohustus teha seda „inimeste päästmiseks”. See oli ka Püha Dominicuse eesmärgiks Jutlustajate Ordu asutamisel.

Dominiiklaste Ordut nimetatakse ka Jutlustajate Orduks ning see on tegutsemas paljudes riikides. Hetkeseisuga on ordus umbes 5200 venda, 2500 nunna, 130 000 ilmikut ja 25 000 apostelikku õde.

Dominiiklased saabusid Eestisse 1229. aastal. Nende ajalugu siin on olnud väga sündmusterohke, oma tõusude ja mõõnadega, nagu kogu meie riigi oma.

kabel_
tänav

Dominiiklus Eestis

Dominiiklaste vennad saabusid Tallinna 1226. või 1229. aastal, rajades Tompea mäele kloostri ja kolisid 1266. aastal alamlinna, kus osa keskaegsest hoonest seisab siiani.

Alates 1996. aastast on dominiiklastest vennad elanud Tallinnas kunagise keskaegse dominiiklaste kloostri kõrval asuvas hoones. Praegune klooster on vaimselt ja juriidiliselt seotud dominiiklaste Prantsuse provintsiga. Olles Maarjamaal ainukesed Katoliku Kirikut ja oma ordut esindavad mungad, püüavad vennad oma palvete ja jumalateenistustega toetada Eesti ühiskonda.

8. augustil 2024 a  asutati Tallinnas Eesti dominiiklaste ilmikkond, kelle patrooniks on Itaaliast pärit  dominiiklasest kunstnik Fra Angelico. Ilmikkond koos dominiiklastest vendadega püüavad oma entusiasmi ja pühendumisega tegutseda erinevates elu valdkondades ja jagada seeläbi kristlikku sõnumit võimalikult avatult ja ühiskonda kaasavalt, tehes seda läbi liturgia, muusika, teatri, kujutava kunsti või õpetamise.

Kui soovid rohkem teada Tallinna dominiiklaste kloostri ajaloost:

Tiina Kala, Jutlustajad ja hinged Päästjad. Dominiiklaste Ordu ja Tallinna Püha Katarina klooster, ‘Acta Universitatis Tallinnensis’, Tallinn 2013.

Dominiiklaste ajaloost Eestis annab lisainfot Marek Tamme artikkel “Deprovincialising Livonia: St. Catherine’s Convent of Tallinn in Thirteenth-Century Dominican Networks”